Kutse Chihuaklubi suvepäevadele tuli just õigel ajal - päevade ühetaolisusesse vajasin juba mingit vaheldust. Minu perenaise Anna küsivale kulmukergitusele vastas kogu minu olemus: ,,Jah, muidugi lähme!'' Minu karv läigib, olen natuke kaalust alla võtnud ja hetkel ei ole mingit põhjust mitte välja minna. ,,Me lähme,'' ütles ka Anna. Saabus kauaoodatud päev ja mul on kaelas Swarovski kristallidega rihm. Siin me oleme - Elvas.
Vaatamata meie hilinemisele, kordasid korraldajad viisakalt seda, mida teised juba teadsid: meid ootab lõbus jalutuskäik metsas, viktoriin, loterii, grill ja mis kõige tähtsam – chihuahua tort! Olin kõigega nõus!
Vaatan ringi - suurepärane muruplats ja palju koeri hullamas. Mis erinevaid värve lühi- ja pikakarvalisi tõuesindajaid siin viibib! Mina, lühikarvaline chihu, pean tunnistama, et pikakarvalised olid efektsed oma pikkade karvatuttidega, mis tuules veetlealt lehvisid. Mul polnud aimugi, et meie ühingusse kuulub selline hulk chihuahuasid.
Jooks muruplatsil meeldis mulle hullupööra ja ma leidsin, et olen väga heas sportlikus vormis. Me Annaga peame mõtlema suure spordi peale, näiteks agility ...
Jalutuskäik metsas oli meeldiv. Anna hingas täie rinnaga männimetsa õhku koos õrna metsaseene aroomiga, tema põskedel hakkas mängima õrn õhetus. Mina jooksin lõbusalt Anna kõrval metsarajal, üks silm liinil, et mitte rajalt eksida, teine silm jälgimas kena noor isast. Kuluaarides sosistati, et tema soontes voolab inglise verd. Seda kumasid ka tema uhke peahoiak, tugev ja sirge selg, võimsa tõukega tagajalad. Noormehe sirbikujuline saba oli täiuslik(!!!) ja ta vaatas oma suurte tumedate silmadega otse südamesse.
Peale jalutuskäiku tabas mu nina šašlõkilõhna ja kõike, mis sellega kaasas käib. Mõeldes aga chihuahua tordile, otsustasin mitte minna kerjama lihatükki Annalt, millega teda väga üllatasin. Olen ju minagi midagi kuulnud koerte tervislikust toitumisest. Lõpuks toodigi chihu tort, lõhn viis keele alla ja sabalehvitused ütlesid kõik muu. Nämmu... jätkus kõigile ja jäi veel ülegi ...
Üritusel osales vanu ja noori. Kutsikad ja lapsed käitusid väärikalt, kõik mängisid ja lõbutsesid ega seganud täiskasvanuid.
Anna üllatas mind meeldivalt, kui saabus viktoriini aeg. Virgalt vastas ta kõikidele küsimustele, kõhklemata teadis ta esimese tõuraamatusse kantud chihuahua nime ning enamikku meestest Chihuahua kasvatajaid, millega üllatas oma abikaasat, kes seni uskus, et Chihuahua tõust on huvitatud ainult nõrgem pool. Müüt hajus täielikult! Anna, oma tõsiste teadmistega tõust, tõestas mulle, et ma ilmusin nende peresse teadlikult ja et minul on palju eeliseid teistest tõugudest koerte ees. Selle eest tahtsin ma limpsata ta nina. Fotosessionist. Iga isend unistab olla kord professionaalse fotograafi ees. Oh, mul oli ütlemata hea meel, kui mind vaatas suur objektiiv... Ma olen staar... ja ma olen seda alati teadnud! Ma ei tea, miks teised koerad häbenesid poseerida. Et tõsta nende tuju ja usku endasse, haukus ja mäugus fotograaf naljakalt. Ilmselt see pidi aitama... Perefotol pakuti mulle kohta keskel. See oli minu jaoks eriti oluline ja ma armastan Annat ja tema abikaasat selle eest väga!
Tahtsin proovida oma õnne ka loteriis, kus iga loos võidab, sest märkasin võitude hulgas kivikestega kaelarihma, mis võiks olla suurepärane täiendus minu rihmakollektsioonile. Oh õnne! Anna ongi selle võitnud, aga millegi pärast rõõmustas ta rohkem teise võidu - Chihuahua pildiga kella - üle, kummaline....
Imeilus päikseline päev, rihmavaba olek, soliidne seltskond, uued sõbrad, suurepärane toit, loosivõidud, õnnelikud mina ja Anna - kõik viitas sellele, et klubielu on kasulik ja meeldiv igas mõttes. Aitäh kõigile korraldajatele suurepärase päeva eest !
Kindlasti võtame Annaga vastu kutse järgmisele klubi üritusele. Ja selle noore, inglise päritoluga isasega, pean ma kindlasti uuesti kohtuma...